I külastusnädal ja koolitus (26.-30.03)

Esimene külastuste nädal on möödas ning 8 tutvumisõhtut lastega selja taga. Palju ärevust, uusi kogemusi ning motiveerivaid hetki iseloomustab seda ehk kõige paremini. Kokkuvõtvalt saab öelda, et tagasiside külastustest on olnud väga positiivne. Tudengid tutvusid, mängisid ning lõpuks valmistasid ka küpsisetorti lastega. Lasen teil taas lugeda külastustel osalejate mõtteid ning arvamusi.

Kõik läks väga hästi ja lapsed olid üliarmsad. Mõned vanemad lapsed ei soovinud meiega ühineda, aga nooremad olid see-eest väga entusiastlikud. Nad võtsid meid kiiresti omaks ja me ei pidanud üldse vaeva nägema, et neid mängima meelitada. Mängisime vanaisa vanu pükse ja telefoni ja siis hakkasime kooki tegema. Kõige rohkem meeldis neile ikka koogitegu ja üks tüdruk juba küsis, et mis kooki me järgmisel korral teeme :)- Liina

Olukord oli täiesti ootamatu - tuli väga palju improviseerida ja kiiresti kohaneda. Nimelt olidlapsed samuti väga erinevates vanustes ja meil ei olnud mingit ühtset organiseeritust võimalik saavutada - seega tuli ära jätta plaanitud ühismängud ja lastega muul moel tuttavaks saada. Lapsed võtsid meid aga üsna kiiresti omaks, hakkasid meiega ise suhtlema ja mingit barjääri küll ei tekkinud. Koogitegemine läks ka ikka väga hästi peale. Eriti hea meel oli vanemate laste (teismeliste) üle, kes ka oma initsiatiivist koogitegemisel kaasa aitasid. :) Pärast ei tahtnud lapsed meid kuidagi ära lasta; niikuinii olime juba plaanitust kauemaks jäänud. Üldiselt peame külastust õnnestunuks - lastega sellisel moel suhtlemine oli kuidagi isiklikum, kui oleks võib-olla ühismängude puhul olnud. Väga lahe oli igatahes! :)-Kadi

Lapsed olid rõõmsad ja elevil :) Mängud läksid hästi peale, üks õpetas meile ka ühe vahva mängu, mis on põhimõtteliselt nagu telefon, aga sosistamise asemel tuli joonistada kujund teise seljale. Koogitegemine läks hästi, küll aga mõni meeskond sai oma ülesandega veidi kiiremini hakkama kui teine ja siis olid lapsed veidi kannatamatud olla. Pärast koogitegemist läksid lapsed osa kaupa sööma, teistega mängisime pallimängu, ehitati ka klotsidest maja. Kui küsisime, mis mängud kõige rohkem meeldisid, mainiti vist kõik ära. Samuti oli mu meelest väga armas, kui ära minnes üks ütles, et tulge millalgi jälle ja siis saigi öelda vastuseks, et juba nädala pärast tuleme :)- Kristi

Vastuvõtt oli selle võrra muidugi eriti soe, kohti lausa ülekeevalt. Kuna iga asja seletamine võttis ikka parajalt palju aega ja mänge korraldada on üsna keerukas üks laps süles, teine seljas ja kolmas ka veel üritamas kuidagi sul küljes rippuda, siis päris palju mängisime, mürasime ja lobisesime nendega niisma. Tort sai uhke ja natuke iga tegija nägu, sest agaramaid kaasalööjaid poleks osanud tahtagi.

Igatahes jäime nii meie kui lapsed rõõmsal meelel ootama järgmist korda.- Liis

Minu enda emotsioonid olid ka väga positiivsed ning see nädal andis kindlasti palju motivatsiooni juurde, et endast kõik selle projekti õnnestumiseks teha.

Natukene ka koolitusest, mis meil teisipäeval oli. Andres oli nii kena ja tegi kokkuvõtte sellest, mille võrra targemaks saime.

Sellest on nüüd küll paar päeva möödas, kuid 27. märtsil toimus Biomeedikumis väike koolitus asenduskodude süsteemist Eestis, kus külalisesinejaks oli Tartu sotsiaalabi osakonna lastekaitseteenistuse lastekaitse spetsialist Maie Erin. Kohtumise eesmärk oli saada natukene taustinformatsiooni Eesti asenduskodude süsteemist ja üldse, olukorrast asenduskodudes.
Koolituse käigus saime teada järgnevat:

• Lastekodusid ei kutsuta enam lastekodudeks vaid asenduskodudeks (turvakodu on üldse veel teine termin)
• Asenduskodus võivad elada ka vanemad, kui 18-aastased, kuid ainult sellisel tingimusel, et nad jätkavad enne 18-aastaseks saamist alustatud õpinguid
• 18-aastastele ja vanematele on ette nähtud nende isiklikud asenduskorterid niikaua, kuni nad oma õpinguid jätkavad
• Õpingute katkestamine on päris suur probleem asenduskodu laste puhul

• Asenduskodudes on üle mindud peremudelile (ühes asenduskoduperes võib olla kuni 8 last alates 2010.a. seisuga)
• Eestis on lapsendamine päris keeruline, kuna vanemate hooldamisõiguse äravõtmine on raskendatud (lapsendamiseks võib kuluda poolest kuni mitme aastani)
• Väga palju lapsendatakse välisriikidesse, näiteks Rootsi, kus on väga hea tugisüsteem
• Eestis olla lapsendamise puhul rohkem kinnisemad ning sageli ei räägita lapsele, kes ta päris vanemad on, ei taheta teiste võimalike sugulastega kohtama lasta jne. Rootsis ollakse jällegi aga avatumad selle koha pealt
• Lapsendatud lastele oleks soovituslik rääkida asjadest nii nagu nad on; lapse päritolu varjamine ja hilisem teadasaamine võib põhjustada palju probleeme ja pingeid lapse ja teda lapsendanud vanemate vahel

Selleks nädalaks kõik. Homme algab teine külastusnädal ning sel nädalal meisterdame koos kollaaže ja tutvume veidi etenduse tegelastega. Arvestades, et suur reede on tulemas, siis on meil näiteks kolmapäevale koondunud neli külastust. Mõnusat uue nädala algust!